Küpsiste kasutamine

Meie veebisaidil kasutatakse küpsiseid, mis võimaldab Neffil koguda anonüümseid statistilisi andmeid veebisaidi täiustamiseks. Eira seda sõnumit, kui oled nõus ja soovid jätkata. Klõpsa allolevatel linkidel, kui soovid lugeda lisateavet kasutatavate küpsiste ja selle kohta, kuidas küpsiste sätteid muuta.

 

Belgia köögilugu

Krevetipüük ratsutades

Krevetipüük ratsutades

Kalapüügitraditsioon, mida ei näe kusagil mujal: Belgias Oostduinkerke’i rannikul püütakse krevette tänapäevalgi hobuse seljast ja korvide abil. Tõeliselt harukordne ja hõrk pala.

Kerige alla

Kaugeltki mitte masstootmisest

Sajanditevanune traditsioon: Belgias Oostduinkerke’i piirkonnas veavad tugevad Brabanti hobused madalast merest krevettide püüdmiseks raskeid võrkusid. Nende saak võib olla väike, kuid maitse on võrreldamatu. Ükski kaheteistkümnest krevetipüüdjast ei ela oma tööst ära. Vahel püüavad nad alla 10 kilo, mis on restoranide või turgude püsivaks varustamiseks liiga väike kogus.

Krevetipüüdjad töötavad meeskonnana

On mõõn. Meri on kaugele taandunud. Künklik rand laskub aeglaselt veepiiri suunas. Tugev idatuul jätab liivale väikesed lained – hingematvalt kaunis looduslik maastik, mis moodustab kauni kontrasti kõrgete luidetega. Stefaan Hancke ja Chris Vermote jalutavad aeglaselt oma Brabanti hobustega vee poole. Nemad on kaks neist tosinast kalurist, kes ikka oma saagi nende tugevate hobustega randa toovad.

„Külmaverelised“ hobused on erakordselt tugevad

Nad veavad enda taga pikki võrke, millesse püütakse krevetid. Nende võrkude sisu on tõeline aeglane toit. Puhas, lihtne ja autentne nauding teekonna algusest kuni selle sihtpunktini. Ja see on täielik vastand mööda ookeane kulgevatele kalalaevadele, mis hävitavad veealuse maailma õrna tasakaalu.

„Ma ei suudaks kunagi nii töötada, kuna armastan merd,“ ütleb Chris Vermote. „Vedasin esimest korda siin võrku enda järel, et krevette ja kala püüda, kui olin 13 aastat vana“. Mida ta selle juures eriti armastab? „Tunned vee ürgset jõudu, hoovuste ja loodete tõmmet. Kõik, mida püüad, maitseb värskelt ja naturaalselt.“

Meeldiv kontrast stressirohkele igapäevaelule

„Meeldiv kontrast stressirohkele igapäevaelule“

„Selle juures on midagi väga meditatiivset: meri, lained, tõusu ja mõõna vaheldumine. Meeldiv kontrast stressirohkele igapäevaelule,“ räägib 36-aastane mees, kes oma abikaasa Nelega kiirtoidurestorani peab. Tänu ainsale naissoost krevetipüüdjale Nele Vermotele ostis perekond endale krevetipüügiks Brabanti hobused.

Keegi ei teeni enam krevetipüügiga elatist

Keegi ei teeni enam krevetipüügiga elatist

16. sajandist pärinev traditsioon on riigi ja selle inimeste jaoks väga väärtuslik: 2013. aastal kanti see Unesco maailmapärandi nimistusse. Tänapäeval on krevetisaak aga nii väike ja hinnad nii madalad, et see ei ole kasumlik. Kilohind on 8 eurot ja vahel ei saa kalurid kätte isegi 10 kilo. Sellest ei piisa restorani püsivaks varustamiseks.

Pereväärtuste elushoidmine

Pereväärtuste elushoidmine

Talupidajate perekonnast pärit Stefaan Hancke jaoks on krevetipüük üks toredaid ajaveetmise viise. Kui tal oma autoremonditöökojas töötamisest aega üle jääb, vastab ta oma hobustega ookeani kutsele. „Oleme alati Brabanti hobuseid pidanud,“ ütleb ta. „Nende tohutu jõud on mulle muljet avaldanud juba sellest ajast peale, kui väike poiss olin.“

Hobujõud

Hobujõud

„Külmaverelised“ hobused võivad elada 20-aastaseks ja kaaluvad umbes 1000 kilo. Tänu oma tugevatele lihastele ja jässakale kehaehitusele suudavad nad vedada mitusada kilo. Täpselt seda peavadki nad tegema, kui krevette püüdes piki rannikut rinnakõrguses vees kahlavad.
Nad ei pea rinda pistma vaid veetakistusega. Nende rakmete külge kinnitatakse lehtrikujulised traalvõrgud, mida hoiavad lahti kaks külgedele kinnitatud puitlauda, moodustades nii krevettide jaoks hukatusliku tunneli.

Kuidas hobustega krevette püütakse

Kuidas hobustega krevette püütakse

„Krevetid ei jõua võrku vaid hoovuste mõjul,“ selgitab Stefaan. „Võrgu ees ripub pikk kett, mis libiseb mööda merepõhja ja tekitab laineid, mis krevetid liikvele ajavad.“ Kui nad liiva seest võrku jõuavad, on nende saatus kindel.
Mida rohkem krevette nad püüavad, seda raskemaks muutub 7 × 70 m suurune võrk. Kalurid naasevad iga 20–30 minuti tagant rannale, et võrgud tühjendada ja saak sorteerida. Brabanti hobused saavad sel ajal puhata, kuni kalurid kõik üleliigse merre tagasi viskavad. Tähtis on säästev lähenemine. Liiga väikeste ja noorte krevettide püük hävitaks bioloogilise tasakaalu, kuna takistab neil sigimist,“ ütleb Chris ja jätkab: „Eemaldame ka kalad ja molluskid. Need rikuksid puhta krevetimaitse – milleks asjatult tappa?“ Saak kummutatakse hobuse puidust sadula küljes rippuvatesse korvidesse. Sadulad on puidust, kuna soolane vesi rikuks nahksadulaid. Ka sellel, miks hobuste sabasid kärbitakse, on hea põhjus: pikk saba võib võrkudesse kinni jääda ja vigastusi põhjustada.

Garnalenvissers te paard

„Garnalenvissers te paard“

Mõõn kestab umbes kolm tundi ja siis hakkab vesi jälle tõusma ning kaluritel on aeg tagasi pöörduda. Nad peavad kiirustama, et elusad krevetid pliidile jõudes võimalikult värsked oleksid. Neid keedetakse värskes soolvees, kuni nende värvus muutub helehallist õrnroosaks. Siis kutsutakse kokku sõbrad ja naabrid, et koos einestada ja päev õhtusse saata. Tegemist on „Garnalenvissers te paard“-nimelise traditsiooni olulise osaga, kuna krevetipüüdjad on ümbruskonnas tuntud ning see tugevdab kogukonnatunnet ja tagab, et ajalooliste juurtega ettevõtmist ning seda maanurka ei unustataks.

Kes on Stefaan Hancke

Kes on Stefaan Hancke?

Krevetipüüdja Stefaan Hancke on pärit vanast talunike suguvõsast. Brabanti hobuste tohutu jõud on teda võlunud juba ajast, kui ta oli väike poiss ja unistas oma vanaisa jälgedes astumisest. Nüüd tegeleb ta nende hobuste kasvatusega ja annab oma maad kasutada teistele krevetipüüdjatele, kes tema niitudel ja tallides oma hobuseid hoiavad.

Brabanti hobused

Brabanti hobused

Brabanti hobused on „külmavereline“ tõug, keda kasutatakse tänapäevani koormaveoks metsas ja raskestiläbitaval maastikul. Noorte hobuste lihasmassi kasvatatakse aeglaselt. Raskeid koormaid lastakse neil vedada alles siis, kui nende kael ja selg on piisavalt tugevad. Meres töötamist tutvustatakse neile südasuvel, kui jahe vesi palavuse eest varju pakub.

Nii palju värskeid krevette, kui süüa jõuate

Nii palju värskeid krevette, kui süüa jõuate

Selle asemel, et kogu püük panni valada, laotatakse värsked krevetid suurele kiviplaadile, et neid käsitsi sorteerida. Keevasse soolvette jõuavad vaid parimad krevetid, kus neid mõned minutid madalal kuumusel hautatakse. Nende kest on väga õhuke ja maitse tõeliselt värske. Seetõttu armastavad kohalikud süüa koorikloomi ühes tükis, koos pea ja koorikuga. Koorimine on lihtne, kui õigeid nippe teada: esiteks eemaldatakse pea ja seejärel koorik, alustades kõhust. Pärast seda on saba kergelt edasi-tagasi loksutades eemaldatav. Toitainerikkad on ka kestad: sibula, selleri, porgandi ja tomatiga keedetult saab neist suurepärase puljongi maitsvale krevetisupile. Kestad sõelutakse välja ja asendatakse värskete krevettidega. Kui maitsev!

Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid
Belgiapärased krevetid

Meie teenindus

NEFF'i klienditeenindus tagab teile koos seadmega ka väga kõrge tasemega teeninduse. Meie teenindus on usaldusväärne, kompetentne ja kiire nii enne kui ka pärast ostu.

Tutvuge NEFFiga

Siit leiate köögilugusid, retsepte ja rohkelt inspiratsiooni toiduvalmistamiseks.

Leidke edasimüüja

Leidke lähim NEFFi edasimüüja, kes aitab teil endale oma unistuste köök saada.