Võrgud tuleb järve vedada. Järv on 5,7 km pikk ja ligi kilomeeter lai. Alexander Scheck käivitab oma {i>Plätte <i}– pika, lameda põhjaga puidust kalapaadi, milletaolisi on Grundli järvel kasutatud aastakümneid ja millega saab kõikjal järvekallastel kergesti randuda. Ta tõstab võrgud paati ja asub teele. „Järvepaalia on väga eriline kala. Seda ei saa forelliga võrrelda. Paalia maitse on palju nüansirikkam, ma ütleksin, et pähklisem.“ Alexander Scheck on enda sõnul kirglik kalamees. Nädalavahetused veedab ta kalaturu leti taga abistades. Ta on 31-aastane tegus mees, kes armastab ühtviisi nii mägesid kui ka järvesid. Tema vanemad peavad järve ääres söögikohta, mille majaroog ongi paalia. „Kasvasin üles kalaõngede ja pottide-pannide vahel. Ma tean, et kõige parem kala on alati see, mille oled ise püüdnud,“ sõnas ta. „Ainus, mis on sellest veel parem, on kala, mida sa tegelikult püüda ei tohiks,“ naerab Alexander kelmikalt. Nooruse rumalused, kalastamine keeluajal. Need ajad on kaugele minevikku jäänud.